hingetõmbeis ja südametes
Ükskord elas mees, kes seisis ühe suurlinna tänaval(Vahet ei ole kas Pariisis, Londonis,Berliinis, New Yorgis või Moskvas).
Ta seisis kerjuste, tänavamuusikute, prostituutide, taksojuhtide ja tänavalaste
keskel.
Ta ei hoidnud käes silti "Olen pime, andke palun raha", ta ei olnud ka sutenöör, kes närviliselt tänavanurgal suitsu tõmbaks, ta ei olnud taksojuht, kes suitsupausiks autost välja on roninud, ta ei olnud tänavalapsi kiusav pedofiil.
Ta ei mänginud akordionit ega saksofoni ega proovinud isegi mitte laulda.
Ta seisis hallis ülikonnas keset rahvahulka, hoidis käsi mantlitaskus.
Ühes käes hoidis ta hommikust ajalehte.
Võib-olla oli ta terve hommikupooliku seda mõnes tänavakohvikus lugenud.
See mees võis olla ametnik lõunapausil ja ta võis olla ka mõne välisriigi diplomaat.
Aga ta ei teinud mitte midagi.
Ta seiras hämmastava rahuga mööduvaid inimesi.
Keegi ei pööranud talle tähelepanu, sest mees vahetas oma asukohta pidevalt.
Ta näis vahel mõnd inimest pilguga saatvat.
Keegi ei jälginud teda.
Ta ise ei jälginud ka mitte kedagi.
See mees luges mööduvate inimeste hingetõmbeid.
Ta kuulas neid läbi tänavamüra ja kirjutas üles väiksesse märkmikusse, mida ta hoidis oma mantlitaskus.
Järsku peatus ta ees keegi võõras ja küsis midagi.
Tänavamüra summutas küsimuse.
Hingetõmbeid kokku arvutav mees noogutas vaikselt.
Mööduv võõras ei küsinud kellaaega ja samuti ei küsinud ta ka lähima ajalehekioski ja parkimisautomaadi asukohta.
See võõras mees palus vaiksemalt kirjutada, sest ta ei saa muidu inimeste südamelööke loendada.
Üks prostituut,kelle kingal oli konts kadunud, hakkas nutma, kuid siis võeti ta auto peale ja keegi ei näinud ta pisaraid enam.
Üks taksojuht sai uue kliendi ja kihutas teise linnaossa.
Pimedale mehele visati münt.
Tänavamuusikut jäi kuulama armunud paarike.
Üks tänavalaps jooksis aga turisti fotoaparaadiga kangialusesse.
Nii südamelööke üles kirjutav mees kui ka hingetõmbeid kollektsioneeriv mees asusid kibekiirelt oma märkmeid täiendama.
Nad ei seganud enda ümber pulbitsevat tänavaelu.
Elu segas neid.
Ja nad pidid selle üles kirjutama.Ühe hingetõmbega ja otse südamest.







