See kummaline magus valu.
Kuskilt ta tuleb.Ja raputab väga kõvasti.
Mõned tunneksid huvi,et kas see on armumine.
Ma vastaks,et jah-on küll.
Armastus elu vastu, mis lööb välja igal hetkel kui ma näen SEDA, mis tundub perfektne.Perfektne maastik.Perfektne vanamees koerakesega.Perfektne tumedate juustega neiu punaste õunte taustal.Perfektne äikesevihm vanalinna sillutisel.
Perfektne peegeldus kohvikulaual.
Oi ja siis meenub ühe hetkel najal veel mõni hetk.....ja siis sellest järgmine ja järgmine.Kuni ma lähenen hulluksminemisele...

Ja siis haarab see magus valu kogu sisemuse ja sa tunned kuidas su veri põleb soontes nagu oleksid joonud absinti.
Aga see mis on ilus võikski jääda ilusaks nägemuseks kui ta ei piinaks sind nii kohutava järjekindlusega.


Kui ta ei piinaks sind nii,et sa ei hakkaks kirjutama värsse või midagi veel hullemat.Või tõepoolest istuda ilma paberi,pliiatsi ja muu kräpita omaette ja imestada kui ilus,eriline ja valus on iga hetk,millest sa läbi kihutad.


aga ei

vastuseid ei anna absint

kuid ta hõõgub valu igas sekundis

nagu iga närvikiud oleks

süüdatud põlema

eraldi tikuga

Voilà!



pildil: härra Depp ja klaver
www.art.com